Mõisted
Mõisted on leht, kust leiad eesti keeles kasutusel olevad mõisted panganduse ja majanduse valdkonnast.
Näiteks: aktsia, annuiteet, boniteet, boonuskonto, blankokrediit, diskontokrediit, dividend, finantskapital, finantsinstrument, fond, frantsiis, intress, immateriaalne vara, hoiu-laenuühistu, hüpoteek, inflatsioon, kasum, kontsern, krediidirisk, laenamine, nominaalväärtus, omafinantseerimine, perpetuiteet, raha ja palju muud.
Mõistete lahti seletamisel oleme kasutanud oma mõistust ja kogemust ärivaldkonnast. Lisaks saime täiendavat informatsiooni Eesti Keele Instituudi portaalist ning meid aitasid ka mõned finants- ja pangandusalased raamatud.
Aktsia
Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa aktsiaettevõtte (aktsiaselts) põhikapitalis ja omaniku õigused ja kohustused aktsiaseltsis. Aktsiad liigituvad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad. Eeliaktsia omanikul on eelisõigus firma dividendide jaotamisel.
Avaalkrediit
Tagatisega laen käenduse alusel.
Arvelduskonto (arveldusarve)
Pangakonto, mille abil tehakse igapäevaseid makseid (teisisõnu arveldusi).
Diskonteerimine
Tulevikus makstava raha väärtuse arvutamine sobiva intressimääraga. Diskonteerimine on kui arvutad välja, kui palju on näiteks 1000 eurot väärtus 2 aasta pärast. Kuna inflatsioon ja muud tegurid mõjutavad raha väärtust, siis on investoritele eriti oluline arvutada raha väärtust mingil ajahetkel.
DSTI suhtarv (Debt Service to Income)
Mingi perioodi (tavaliselt ühe kuu) laenu- ja intressimaksete ning sissetuleku suhe. DSTI suhtarv näitab, kui suure osa sinu sissetulekust moodustavad kõik sinu laenu- ja intressimaksed. Antud suhtarvu kasutavad pangad ja laenuandjad sulle laenu andmisel, kindlustamaks, et sul jääb pärast laenumakseid piisavalt vahendeid ka elamis-, transpordi ja muude kulude katmiseks.
Diskontokrediit
Lühiajaline krediit; krediit, mis antakse kuni veksli maksetähtajani.
Finantskapital
Finants- ja reaalvara ehk vara, millel on selgelt mõõdetav rahaline väärtus.
Finantsturg
Turg (inglise k market), kus kaubedakse finantsinstrumentidega, näiteks aktsiad ja võlakirjad.
FIBOR
Inglise keeles Frankfurt Interbank Offered Rate. Saksa referentspankade lühiajaliste laenude intressimäär.
Fikseeritud intress
Kindlaksmäärtud intress, kasutatakse laenude puhul fikseeritud ajaperioodiks.
Finantseerima
Rahaliste vahenditega varustama; ettevõtet kapitaliga varustama.
Finantseerimine
Rahaliste vahenditega varustamine; ettevõtte kapitaliga varustamine; liigid: omafinantseerimine, osalusfinantseerimine, isefinantseerimine, võõrfinantseerimine, sisefinantseerimine, välisfinantseerimine.
Finantsaktiva
Finantsaktiva on vara, mille väärtus ei sõltu füüsilisest vormist. Näiteks võlainstrument, omakapitali instrument.
Finantsid
Finantsid on rahalised vahendid; riigi, üksikisiku, ettevõtte rahaline tulu.
Finantsinstrument
Finantseerimise eesmärkidel kasutatav rahaline vahend.
Fiskaalaasta
Fiskaalaasta ehk eelarveaasta.
Hoius
Panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse siisekandeid hoiupidamisse (hoiuraamatusse, andmebaasi).
Hoiu-laenuühistu
Liikmeid ühendav ühistu, kes tohib hoiuseid kaasata vaid oma liikmetelt ning annab laene samuti vaid oma liikmetele. Kui pankadele on riiklike regulatsioonidega seatud ranged reeglid, mida nad peavad järgima ning ning reeglite täitmise kohta teostatakse riiklikult pidevat järelevalvet, siis hoiu-laenuühistute puhul on reeglid oluliselt leebemad ning järelevalve hoopis nõrgem. See tähendab seda, et hoiu-laenuühistu on enamiku pankadega võrreldes oluliselt suurema riskiga, see tähendab hoiustades oma raha hoiu-laenuühistus võtad oluliselt suurema riski kui pangas raha hoiustades.
Intress
Intress ehk kasvik, kasvuprotsent. Intress on raha kasutamise eest selle omanikule makstav tasu.
Intressimäär
Intressimäär on (laenatud) rahalt teenitav tulu protsentides. Intressimäär väljendab raha laenuks võtmise eest makstava tasu suhet laenu põhisummasse laenuperioodi juuksul.
Lihtintress
Intress, mis arvestatakse tegelikult laenusummalt ainult selle perioodi eest, mil laenusaaja laenatud raha tegelikult kasutada sai.
Liitintress
Intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt; intress, mis arvutatakse võlasumma ja sellelt arvutatud lihtintressi summalt.
Lisaintress
Intress, mis on arvestatud kogu laenusummalt, kuid laneu ja intresside summa tagastamine toimub osadena.
Kasum
Kasum on rahalised vahendid, mis on üle jäänud pärast seda, kui kõik kohustused on täidetud; kulusid ja müügini tehtavaid kulutusi ületav müügihinna jääk.
Konkurents
Konkurents on võistlus; protsess, kus isikud taotlevad üheaegselt sama eesmärki ning püüavad teisi edestada ning saavutada eelisolukorda; majanduslik võistlus suurema kasumi, turgude, tooraine pärast.
Kontsern
Majandusmonopol, milles ühinenud ettevõtted jäävad vormiliselt iseseisvaks, kuid majanduslikult muutuvad sõltuvaks valitsevatest monopolistidest, sest tegevussuunad määrab aktsiate kontrollpaki omanik. Kontsernid tekkisid 19. sajandi lõpus ja on praegu valitsevad kapitalimahukates majandusharudes.
Krediit
Krediit (ladina keeles creditum, võlguantu, usaldatu) on kaupade või raha võlguandmine; laen, mis kuulub kokkulepitud ajal kokkulepitud tingimustel tagastamisele kokkulepitud tasu (intress) eest; võlguandmisel tekkiv majanduslik suhe; eelarves määratud sihtotstarbeline summa, mille piires tehakse kulutusi.
Kreeditor
Kreeditor ( ladina keeles creditor, usaldaja) on võlausaldaja, krediidi andja, väljastaja.
Krediidiliin
Krediidiliin on leping panga ja kliendi vahel, milles pank (või muu laenuandja) nõustub teostama kliendile krediidi arvelt makseid kokkulepitud maksimumsummani, tasudes intressi tegelikult kasutatud summadelt; eesmärgiks on kliendi tulevikukohustuste ja inventari soetamise paindlik finantseerimine.
Krediidireiting
Krediidireiting on krediidi usaldushinne, krediidivõime hinnang, statistiline näit, mida kasutatakse krediiditaotlejate krediidivõime hindamisel mitmesuguste tunnsute alusel.
Krediidivõime
Kliendivõime saada krediiti tulenevalt käesolevast ja eelnenud krediiditegevusest.
Laenamine
Laenamine on laenu võtmine või laenu andmine; laenamisel määratakse dokumentaalselt laenulepinguga või veksliga kindlaks osapoolte õigused ja kohustused (laenu tagastamise tähtajad, intressi- või diskontomäärad, tagatis km).
Laenuleping
Tõestatav (paberkandjal või digitaalselt) leping, mille järgi laenuandja annab laenajale laenu ja mis määrab laenu tingimused ja tähtaja; juriidiline akt, milles tekib laen ehk laenukohustus.
Perpetuiteet
Püsiva suurusega maksete lõpmatu jada.
Raha
Raha on seaduslik maksevahend, eriline kaup, mis väljendab kõigi teiste kaupade väärtust ja millega saab neid vahetada; kaupade üldine ekvivalent. Raha tekkis koos kaubatootmisega. Algselt olid rahaks standardsed kaubad nagu ehted, toiduained ja mõnuained (tubakalehed), väärtuslikud tööesemed ja tarbeesemed. Ajalooliselt järgnes kauprahale metallide kasutamine rahana, algul kaalu alusel, hiljem müntidena. Metallraha puuduse korral ja pankadevahelise käibe hõlbustamiseks tekkisid ja hakkasid ringlema pankade võlakirjad, kaubakviitungid ja muud rahalised dokumendid. Sellest ajast on säilinud riikide kullavaru mõiste, mida kasutatakse riigi valuuta kattevarana ja erandjuhtudel ka maksevahendina (metallraha). Esimesed paberrahad võetu kasutusele keskajal Hiinas, 17. sajandil Põhja-Ameerikas ja 18. sajandil Euroopas.
Tarbimislaen
Tarbimislaen on laen eraisikule isiklikeks või kodumajapidamise vajadusteks; töövõtjale kestvuskaupade ostmiseks antud lühiajaline laen tööandja käendusel või eeldusel, et laenuvõtja töötasu laekub laenuandja pangas avatud kontole.
Täpne intress
365-päevase aasta alusel tegeliku perioodi kohta arvestatud intress.
Veksel
Seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks; funktsioonid: krediidi-, arveldus-, tagatis-, mahutus- ja rahareguleerimisvahend.
Annuiteet
Annuiteet on aastamakse; kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks. Annuiteeti kasutatakse laenuperioodi puhul.
Aazio
Aazio on kurss üle nominaalväärtuse, kurss alla nominaalväärtuse on disaazio.
Ärikrediit
Ärilaen; lühiajaline laen vara ostmise ja kauba liikumise finantseerimiseks.
Blankokrediit
Blankokrediit on usalduslaen; tagatiseta krediit, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel. Näiteks kui lähikondlaselt laenad raha.
Brutosissetulek
Sissetulek enne maksude maha arvamist.
Bilanss
Rahalise hetkeolukorra ehk finantsseisundi aruanne, mis annab ülevaate varadest ja kohustustest.
Boniteet
Boniteet on maksevõimelisus.
Boonuskonto
Hoiukonto liik, mis teenib lisaintresse, kui klient teeb regulaarseid sissemakseid kontole, jätab kontole määratletud ajaks kindla hoiusumma ja täidab teisi lepingust tulenevaid tingimusi.
Dividend
Ettevõtte ja firma kasumi arvelt aktsionäridele makstav raha.
Finantsplaan
Rahalisi põhimõtteid, eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi koondav kirjalik kava, mis lisaks eelnevale sisaldab ka hetkeolukorra kirjeldust ja vähima vajamineva summa määratlust ühe kuu lõikes.
Fond
Põhivara või varad, mis on antud kontrolli alla sihtotstarbeliseks kasutamiseks; varud; teatavaks ostarberks või perioodiks määratud rahalised vahendid; väärtpaberid.
Fondiemissioon
Aktsiaseltsi vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks.
Frantsiis
Frantsiis väljendab tehingut, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule. Näiteks Eestis on ettevõttel McDonaldsi frantsiis.
Finantstoode või finantsteenus
Rahaasjade korraldamise vahend või tegevus, mis aitab muu hulgas raha säästa, laenata või investeerida. Finantstooteid ja finantsteenuseid pakuvad pangad ja muud finantsasutused, aga ka näiteks valitsuses. Siia alla kuuluvad näiteks laenud, krediitkaardid, hoiused, aktsiad ja võlakirjad. Finantsteenuste näitena võib tuua makse teostamise, valuutavahetuse või nõustamise. Finantstoodete ja finantsteenuste roll rahalise edu saavutamiseks on väga oluline, sest nende oskusliku kasutmaise abil on sul võimalik oma eesmärke saavutada efektiivsemalt ja kiiremini.
Garantii
Garantii on tagatis, käendus, kindlustus.
Hüpoteek
Hüpoteek tähendab, et sinu kinnisvara on panga kasuks panditud. Hüpoteek on kõige kindlam viis laenu tagamiseks laenuandja seisukohast: kui sa oma kinnisvara müüd, siis hüpoteek automaatselt ei kustu ning hüpoteegipidajal ehk sellel, kelle kasuks hüpoteek on seatu, on alati õigus nõuda tagatise ehk kinnisvara müüki oma nõude rahuldamiseks. Kinnisvara ostes ja müües hoolitseb notar, et võimalikke hüpoteeke puudutav info oleks ostjale teada.
Immateriaalne vara
Immateriaalne vara on vara, mis on ilma (füüsilsie) vormita. Näiteks finantsinstrumendid, väärtpaberid
Inflatsioon
Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade tõus, mille tulemsuena raha ostujõud ajas väheneb. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse praktikas mitmeid erinevaid viise, nendest kõige levinum on tarbijahinnaindeks.
Investeerimine
Pikaajaline raha paigutamine mingisse varasse eesmärgiga teenida tulu. Investeerimsiel tuleb arvestada riskiga ehk raha võimaliku kaotamisega. Sellest tulenevalt soovitame investeerimisele läheneda eelkõige riskipõhiselt ehk muu hulgas vältida kiusatust teenida lühikese ajaga kõrget tootlust.
Järelmaks
Järelmaks on finantseerimine hiljem maksmisega; finantseerimise vorm, misjuhul kohustuse tasumine toimub perioodiliselt kindlate summade kaupa või tehing, mille müügihind tasutakse osadena mitme perioodi jooksul.
Kahjum
Kahjum on rahasumma, mille võrra kulud ületavad tulusid.
Kommertspank
Peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Näiteks, Swedbank ja SEB on kommertspangad Eestis.
Krediidiasutus
Krediidiasutus on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi ettenähtuid tehinguid, mis tulenevad seadusest.
Krediidileping
Krediidileping on leping krediidiandja ja krediidivõtja vahel; kirjalik akt, mis määrab krediidi kasutamise tingimused. Näiteks tarbimislaenu võttes sõlmid tarbijakrediidilepingu.
Krediidilimiit
Krediidi piirsumma, mis on kehtestatud krediidilepinguga krediidi sanktsioneerimiseks.
Krediidirisk
Krediidirisk on krediidi mittetasumise, tagastamise tõenäosus.
Krediiditaotlus
Krediiditaotlus on pangale esitatud laenutaotlus; formular, mis täidetakse laenutaotleja juuresolekul (või interneti vahendusel), et saada informatsiooni laenu suuruse ja eesmärgi kohta, samuti taotleja elukoha, tegevuse, sisetulekute ja võlgade kohta.
Krediidikulukusemäär
Krediidikulusemäär on protsendina väljendatud laenu või krediiditoode kogukulu suurus. Krediidikulusemäära leidmiseks tuleb võtta arvesse kõik laenuga seotud kulude väärtused kogu laenusummasse.
Laen
Laen on kindlaksmääratud või määramata ajaks omandiõigust loovutamata kasutada antud isiklik vara; laenatud raha; pangalaen: pangalt kasutamiseks saadud finantsid. Laen võib olla: 1. tähtajaline või nõudmiseni, 2. lühiajaline või pikaajaline. 3. tagatisega või tagatiseta. Näiteks tarbimislaen, investeerimislaen.
Laenaja
Laenuvõtja; isik kes laenab raha või kaupa.
Laenuandja
Laenuandja on isik, kes annab laenulepingu alusel kasutada raha lootuses, et saab tagasi raha või muu vara koos intressi ja kõrvaltasudega.
Likviidne
Rahaline, kergesti rahaks muudetav.
Likviidsed vahendid
Kergesti maksevahendeis, eriti sularahaks muudetavad väärtpaberid või muud varad.
Monetaarsuse printsiip
Raamatupidamise põhimõte, et kõik varad, kohustused ja majanduslikud tehingud väljendatakse rahas.
Nominaalväärtus
Nominaalväärtus on tegelik väärtus, mis on märgitud pangatähele, mündile või väärtpaberile ja näitab väärtpaberi hinda emiteerimisel.
Omafinantseerimine
Omakapitali suurendamine omavahendite arvel.
Osalusfinantseerimine
Omafinantseerimine, mille korral finantseerimisallikaks on ettevõtte õigusliku vormi muutmine, osanike arvu suurendamine, põhi-, lisa-, või osanike sissemaksete suurendamine, aktsiate emissioon või aktsiate kursi muutmine.
Refinantseerimine
Refinantseerimine on (olemasoleva) võlgnevuse finantseerimine.
Sissetulek
Kassasse või kontole laekunud summa, sissemaksete summa.
Sularaha
Sularaha on raha paberraha ja müntidena; paberrahal on turvamärgid: mikrokiri, hologramm, metallniit, vesimärgid; metallraha nimiväärtus võib vastata metalli väärtusele või sellest erineda.
SWIFT
Inglise keeles Society of Worldwide Interbank Financial Telecommunication. Eesti keeles tähendab Ülemaailmne Pankadevahelise Finantsside Ühendus.
VISA
Maailma suurim maksekaartidega tegelev organisatsioon, mis asutati 1950. aastate keskpaiku; alates 1981. aastast jagunevad maailma riigid viide VISA-regulatsiooni: 1. USA, 2. Kanada, 3. Ladina-Ameerika, 4. Aasia ja Vaikne ookean, 5. Euroopa, Kesk-Ida ja Aafrika.
5C (five Cs of credit)
Inglise keeles: capacity, character, capital, collateral, conditions. Finantsanalüüsis kasutatav monitooring, kus hinnatakse: mahtu, iseloomu, kapitali, tagatist ja tingimusi.
Mõistete lahti seletamisel on kasutatud erinevaid allikaid. Me kindlasti poleks suutnud ise kõiki mõisteid piisava täpsuse ja õige mõtte edasikandmisega sõnastada.
Mõned mõisted sõnastamise oma kogemustepagasil, mõned tuli üle vaadata Eesti Keele Instituudist ja mõned pangandusalasest kirjandusest. Suur abi oli ka internetil.
Kasutatud allikad:
- Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018
- ”Rahaedu Põhimõtted” (Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets, 2020)
- ”Väike Pangandusleksikon” (Olev Raudsepp, 1997)
Sisukord
-
1
Mõisted
- 1.1 Aktsia
- 1.2 Avaalkrediit
- 1.3 Arvelduskonto (arveldusarve)
- 1.4 Diskonteerimine
- 1.5 DSTI suhtarv (Debt Service to Income)
- 1.6 Diskontokrediit
- 1.7 Finantskapital
- 1.8 Finantsturg
- 1.9 FIBOR
- 1.10 Fikseeritud intress
- 1.11 Finantseerima
- 1.12 Finantseerimine
- 1.13 Finantsaktiva
- 1.14 Finantsid
- 1.15 Finantsinstrument
- 1.16 Fiskaalaasta
- 1.17 Hoius
- 1.18 Hoiu-laenuühistu
- 1.19 Intress
- 1.20 Intressimäär
- 1.21 Lihtintress
- 1.22 Liitintress
- 1.23 Lisaintress
- 1.24 Kasum
- 1.25 Konkurents
- 1.26 Kontsern
- 1.27 Krediit
- 1.28 Kreeditor
- 1.29 Krediidiliin
- 1.30 Krediidireiting
- 1.31 Krediidivõime
- 1.32 Laenamine
- 1.33 Laenuleping
- 1.34 Perpetuiteet
- 1.35 Raha
- 1.36 Tarbimislaen
- 1.37 Täpne intress
- 1.38 Veksel
- 1.39 Annuiteet
- 1.40 Aazio
- 1.41 Ärikrediit
- 1.42 Blankokrediit
- 1.43 Brutosissetulek
- 1.44 Bilanss
- 1.45 Boniteet
- 1.46 Boonuskonto
- 1.47 Dividend
- 1.48 Finantsplaan
- 1.49 Fond
- 1.50 Fondiemissioon
- 1.51 Frantsiis
- 1.52 Finantstoode või finantsteenus
- 1.53 Garantii
- 1.54 Hüpoteek
- 1.55 Immateriaalne vara
- 1.56 Inflatsioon
- 1.57 Investeerimine
- 1.58 Järelmaks
- 1.59 Kahjum
- 1.60 Kommertspank
- 1.61 Krediidiasutus
- 1.62 Krediidileping
- 1.63 Krediidilimiit
- 1.64 Krediidirisk
- 1.65 Krediiditaotlus
- 1.66 Krediidikulukusemäär
- 1.67 Laen
- 1.68 Laenaja
- 1.69 Laenuandja
- 1.70 Likviidne
- 1.71 Likviidsed vahendid
- 1.72 Monetaarsuse printsiip
- 1.73 Nominaalväärtus
- 1.74 Omafinantseerimine
- 1.75 Osalusfinantseerimine
- 1.76 Refinantseerimine
- 1.77 Sissetulek
- 1.78 Sularaha
- 1.79 SWIFT
- 1.80 VISA
- 1.81 5C (five Cs of credit)